Välismaalaste seaduse muudatused alates 22.05.2026

Alates 22.05.2026 jõustunud välismaalaste seaduse (VMS) muudatused.

Ajutine töötamine

Seadustatakse töötamine juhuks, kui kolmanda riigi kodanik on esitanud kehtiva elamisloa ajal uue elamisloa taotluse või elamisloa pikendamise taotluse. Töötada võib kolmanda riigi kodanik, kes elab Eestis elamisloaga abikaasa, registreeritud elukaaslase või lähedase sugulase juurde, õppimiseks, ettevõtluseks, kriminaalmenetluses osalemiseks, kaaluka riikliku huvi korral, välislepingu alusel või püsivalt Eestis elamiseks ning välismaalane esitab taotluse elamisloa pikendamiseks või uuel alusel. Samuti on lubatud ajutiselt töötada, tingimusel, et kolmanda riigi kodanikul oli tähtajaline elamisluba töötamiseks ja jätkab töötamist selles elamisloas kindlaks määratud tööandja juures. Selline ajutine töötamine on lubatud kuni välismaalase taotlus on Politsei- ja Piirivalveametis menetluses.

Kasvuettevõtte määratlus

Muutunud on kasvuettevõtte tingimused. Alates 22.05.2026 on kasvuettevõtte kohustatud täitma järgnevaid tingimusi:

• Peab olema tegutsenud vähemalt kümme aastat
• Eestis töötab ettevõttes vähemalt 50 töötajat
• Peab olema maksnud Eestis viimasel aastal tööjõumakse vähemalt üks miljon eurot.

 

Elamisloa taotlemisel karistustõendi esitamine

Tähtajalise elamisloa taotleja peab koos elamisloa taotlusega esitama tõendi välisriigis kriminaalkorras karistamise või karistuse puudumise kohta või tõendi selle kohta, et sellist dokumenti ei ole taotlejal välisriigist võimalik saada. Muudatuse kohaselt peab kriminaalkorras karistamise tõend olema välja antud mitte varem kui kuus kuud enne välismaalase elamisloa taotluse esitamist või enne Eestisse saabumist. See tähendab, et kui inimene saabub Eestisse esmalt pikaajalise viisaga ning tal on tõend väljastatud kuni 6 kuud enne riiki saabumist, siis võetakse sama tõend arvesse elamislubade menetluses.

Elamisload töötamiseks ja tööandja vahetus

Varasemalt oli olukord, kus seadusandlus ei näinud ette konkreetset protseduuri ega reegleid töökoha vahetuse kohta. Läbi seaduse tõlgenduse on rakendatud pikka ja keerukat protsessi, kus kolmanda riigi kodanik pidi esitama taotluse uue elamisloa saamiseks, sest eelmine elamisluba on seotud konkreetse tööandjaga ja konkreetse töökohaga. Elamisloa menetlus üldjuhul võib võtta aga aega 90 päeva, kuid välismaalased soovisid siiski tööle asuda uue tööandja juures palju kiiremini. Selleks aga pidi tööandja juurde taotlema lühiajalise töötamise registreeringut, et välismaalane saaks oma ajutise viibimise ajal kiiremini tööle asuda. Meil on rõõm teavitada, et antud olukord muutub seoses ühtse loa direktiivi ülevõtmisega VMSi.

Uuenduste tulemusena ei muutu elamisloa tingimused ning endiselt on elamisluba töötamiseks seotud konkreetse tööandja ja töökohaga. Antud uuendus puudutab aga töökohavahetuse protsessi juhul, kui töötaja vahetab töökohta ettevõtte siseselt või lausa tööandjat. Uute reeglite kohaselt peab tööandja esitama digitaalselt allkirjastatud taotluse töökohavahetuse registreerimiseks (VMS § 184¹ lg 1 p 1), Eesti Töötukassa loa ja koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. Töötukassa luba ei pea esitama, kui töötaja vahetab töökohta sama tööandja juures või kui välismaalane vahetab töökohta olemasoleva elamisloa raames ja on elanud elamisloaga töötamiseks Eesti juba 12 järjestikust kuud (VMS § 177). Taotluse e-posti teel saatmisel palume avalduse fail nimetada „Töökohavahetus“ ning sama nimetus lisada e-kirja pealkirja, et oleks võimalik kiirelt eristada teistest kirjadest. Politsei- ja Piirivalveamet vaatab üle sellise taotluse 30 päeva jooksul ning teeb otsuse, kas töökohavahetus on lubatud või mitte. Positiivse kinnituse saamisel on võimalik välismaalasel asuda uue tööandja juurde tööle. Välismaalane ei pea sealjuures taotlema uut elamisluba ega elamisloa kaarti, vaid jätkab töötamist sama elamisloaga. Uus tööandja võtab üle eelnevalt tööandjalt kutsuja kohustused välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates (VMS § 190 lg 1).

Taotluse ankeedi leiate käesoleva kirja manuses ja hilisemalt ka Politsei- ja Piirivalveameti kodulehelt. 

1. /files/filemanager/files/T%C3%B6%C3%B6koha_vahetuse_taotlus_EST_21.05.2026.pdf

2. /files/filemanager/files/T%C3%B6%C3%B6koha_vahetuse_taotlus_ENG_21.05.2026.pdf

Lisadokumendid tuleb esitada juhtudel, kui konkreetne töötamise liik nõuab juurde lube või kinnitusi (näiteks sportlaste puhul spordialaliidu kinnitus, vaimulike puhul Siseministeeriumi luba, ajakirjanike Välisministeeriumi akrediteering, teadlase võõrustamislepingud jne.) Sellised lisadokumendid palume koheselt esitada koos avaldusega tööandjavahetuse kohta.

Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust kui tingimused ei ole täidetud või välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on täitunud enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist. Piirarvu osa puudutab neid välismaalasi, kes on saanud varasemalt elamisloa piirarvu alla arvutamise erisusega, mis on kirjeldatud VMS § 115, kui uus töökoht ei kuulu antud erisuste alla. Seega peab töökohavahetusel jälgima, et oleks uue töökoha jaoks vajalik piirarv veel saadaval.

Töökohta ei saa vahetada töökohavahetuse protseduuriga kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses (VMS § 184¹ lg 2).

 

Töökohavahetuse taotlust ei pea esitama kui,

• välismaalase jätkab töötamist sama tööandja juures ning elamisloas määratud tingimused peale töökoha ei muutu ja uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded;
• välismaalane töötab samal ajal mitme tööandja juures jätkates olemasoleva elamisloa tingimuste täitmist.
• välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde;
• välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse.

 

Elamisloaga töötamiseks on lubatud olla töötu.

 

Töötuna on lubatud olla:

• kuni kolm kuud, kui välismaalsel on elamisluba töötamiseks olnud alla kahe aasta;
• kuni kuus kuud, kui välismaalased on elamisluba töötamiseks olnud vähemalt kaks aastat.

Kauem, kui kolm kuud töötuna oleku ajal peab välismaalasel olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks vähemalt kahekordse toimetulekupiiri ulatuses.

 

Riigilõivu sissenõudmise keeld

 

Kui töötamiseks antava tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse läbivaatamise riigilõivu tasub välismaalase tööandja, ei tohi ta seda välismaalaselt sisse nõuda (VMS § 41). Kui tööandja rikub riigilõivu sissenõudmise keeldu, hüvitab ta viivitamata sissenõutud riigilõivu välismaalasele (VMS § 286 lg 7).

 

Muutuvad trahvimäärad

 

Eestis seadusliku aluseta viibiva välismaalase töötamise võimaldamise , tingimuste rikkumise, töötasu vähemas määraas tasumise, valeandmete või võltsitud dokumentide esitamise, teavitamiskohutuse rikkumise ja vastuvõtva üksuse kohtuste täitmise eest. Edaspidi võidakse juriidilisele isikule selliste rikkumiste eest määrata rahatrahv kui 100 000 eurot.

Lisandub trahv riigilõivu sissenõudmise keelu rikkumise eest juhatuse liikmele või muule esindajale kuni 300 trahviühiku ulatuses ja juriidilisele isikule sama teo eest kuni 100 000 eurot.

 

Infotund VMS muudatuste kohta

 

Selleks, et arutada kõik 22.05.2026 toimunud muudatused läbi, korraldame ühe infoseminari veebis 29.05.2026 algusega kell 13.00 MS Teams vahendusel. Võtame paar tundi ja arutame kõik muudatused läbi, vastame tekkinud küsimustele.

Infoseminaril osalemiseks palun registreerida ennast hiljemalt 27.05.2026 kell 17.00 registreerimisvormil, mis on kättesaadav siit. Juhised infoseminariga MS Teamsis liitumise kohta saadame 28.05.2026.

Osalejatel palume registreerimisvormile märkida küsimusi, mis teil on tekkinud seoses vastavate muudatustega, et kohtumine oleks produktiivsem.

Lisaküsimuste ja täpsustuste kohta on võimalik küsida nõu migratsiooninõustajatelt. Vastame rõõmuga Teie küsimustele.

 

Lugupidamisega,

 

Migratsiooninõustajad

Politsei- ja Piirivalveamet